Posthumanist on nimi, mis kirjeldab meie meeskonda kõige paremini. Me loodame, et meie laager ei ole mitte ainult pikaajaline elu- ja uurimiskeskus inimestele Kuu peal, vaid sillutab neile ka teed, et nad saaksid rohkem uurida ja laiendada kogu meie päikesesüsteemi nähtavust. Meie Kuulaager on mõeldud 7 inimesele. Baasis on hapniku depoo, kust varustatakse eluruumid ja Kuu hoone hapnikuga. Peahoone on ehitatud kraatrisse. Siia tuleb kontor, teadus-, uurimis- ja sidekeskus. Laagris hakkavad olema päikesepalasid, sest päikeseenergia on meie peamine energiaallikas. Väljaspool baasi saab olema robot. Sellel robotil saavad olema erinevad sensors ja see jagab andmeid meeskonnale. Samuti aitavad robotid astronautidel kraatritest jääd saada.

Me tahame ehitada baasi Kuu lõunapoolusele.On mitu olulist põhjust, miks Kuu lõunapoolus on parim koht, kuhu rajada mehitatud baas.Kuu lõunapooluse lähedal asuvad mäetipud on pikka aega valgustatud ja neid saaks kasutada päikeseenergia saamiseks. Selle asukoht ei ole oluline mitte ainult päikeseenergia tootmiseks, vaid nad on ka kraatrite lähedal pidevas varjus, kus uuringute kohaselt on vesi mattunud jäässe. Vesi on pikaajalise uurimise jaoks kriitiline ressurss ja väga oluline. Selles piirkonnas on temperatuur stabiilsem ja astronautide jaoks on sobiv kliima kasulik. Lõpuks, kraatrid lõunapooluse piirkonnas takistavad päikesevalguse sisenemist ja see loob paremad elutingimused ja on fossiilne vesinik, mida me võiksime kasutada nii hingamisõhu kui ka, mis veelgi olulisem, kütusena.

Kõigepealt otsustasime teha Kuu kraatrisse asula, kuhu luuakse suurim moodul. Põhimõtteliselt on need moodulid kohad, kus hakkavad olema elamistingimused. Leppisime kokku, et parim variant on ehitada konstruktsioonid Kuubetooniga, mis on väävli ja täitematerjali segu (terad ja purustatud kivim - tavaline betoon on täitematerjal, tsement ja vesi.), kuna see on mittepoorsest, tugev ja ei vaja vett. Hoone seinad on piisavalt paksud, et takistada kiirguse sissetulekut. Me teame, et Kuu avaldab gravitatsioonijõudu 1,6 korda Maa omast, nii et meil lubatakse ehitada vähem gravitatsiooniga piiratud ehitisi. Nagu ma juba mainisin, tuleks kasutada kohalikke materjale, kuid ehitusmaterjalide väljaviimise kulud Maalt oleksid astronoomilised, seega tuleks ehitusmaterjalid pigem kaevandada kui importida. Üheks suurepäraseks näiteks on Kuu regoliit, mida saab kasutada eluruumide osade katmiseks, et kaitsta asunikke vähki tekitava kosmilise kiirguse eest ja pakkuda isolatsiooni. Baasi ehitamine ja selles elamine muutub 3D-printimise tehnoloogiate abil palju lihtsamaks. 3D-printimine pakub potentsiaalset võimalust hõlbustada Kuu asustamist vähendatud logistikaga Maalt. Kuule lendamine on väga kallis, sel viisil kulub vähem raha teekonnale Kuule. 3D-printimise tehnoloogia on tootnud terveid struktuure, seda saab lihtsalt kasutada Kuu elupaikade ehitamiseks.

Kuul puudub atmosfäär. Selle keskkond on julm. Kiirgus on üks peamisi tegureid, mis mõjutab inimese ellujäämist. Kui meie moodul on kaetud umbes 2 meetri paksuse Kuu pinnasega, kaitseb Kuu regoliit elusolendeid kiirguse eest. Oluline on ka see, et peamine osa moodulist luuakse Kuu kraatrisse, mis on ilmselt ümbritsetud Kuu pinnasega. Laagris kasutatakse suure tugevusega isolatsiooni ja muidugi temperatuuri reguleerimise süsteemi. Moon camp-l on astronautide jaoks erinevad rajatised, et nad oleksid terved. Seal saavad olema fitness-seadmed, et vältida astronautide lihaste lagunemist gravitatsiooni puudumise tõttu. Seal on sidesüsteemid, et elanikud saaksid rääkida sõprade ja pereliikmetega, mis on parem nende vaimse tervise jaoks. Kui midagi juhtub, saadavad seadmed Maale signaale ettenägematute sündmuste kohta. Kui üks moodul kaotab rõhu, on astronautidel võimalus baasist lahkuda.

Enne moodulite ja baasi ehitamist toovad astronaudid Maalt vett. Kui baas on valmis, on eraldi hooned veemahutite jaoks. Vett kasutatakse uuesti. Kogu reovesi kogutakse kokku ja kasutatakse uuesti. Me valisime lõunapooluse, sest seal on jäävesi. Astronaudid robotitega saavad jää ja nad töötlevad ja muudavad selle veeks. Vett ei kasutata mitte ainult hügieeniks ja joogiks, vaid ka elektrolüüsiks, aeropoonikaks, kütuseks ja nii edasi.

Alguses on astronautidel kaasas toit. Seejärel toodavad nad seda seal ise. Seal ehitatakse eelkõige kasvuhooneid. Seal on palju võimalusi taimede kasvatamiseks. Näiteks hüdropoonika, taimede kasvatamine otse vees, aeropoonika ja hüdropoonilised süsteemid. Nad kasvatavad seal erinevaid taimi tasakaalustatud toitumiseks. Astronaudid annavad süsihappegaasi hingamise teel ja vesi taimedele võiks saada uriinist. 8 tundi päevas anname lilledele päikest. väga oluline osa toitmissüsteemi jaoks on akvaarium. Kasvatatakse erinevaid mereloomi, kalu. Me võime ka importida toiduaineid Maalt, sarnaseid toiduaineid nagu MREs. Säilitame toitu kuivas külmkapis, pikaajaliste ekspeditsioonide jaoks.

Me säilitame horisontaalselt suunatud päikesepaneelide massiivi, mis on pöörlemisvõimeline, et jälgida päikese liikumist 360° ulatuses kuu jooksul. Üheks peamiseks elektrienergia allikaks võib olla lõhustumise pinnavoolusüsteem. See võib anda kilovatti elektrit. See ei pruugi tunduda mahlasena, kuid sellest piisab, et varustada osa astronautide poolt Kuu pinnal vajaminevast infrastruktuurist ja varustusest. See võib toimida seal, kuhu päike ei paista. Nii päikesepaneelid kui ka lõhustumise pinna energiasüsteemid võivad anda piisavalt energiat ja elektrit Kuu laagri jaoks.

Me kasutame hapniku saamiseks vett, tegelikult saavad astronautid suurema osa oma hapnikust veest. Nagu me teame, koosneb vesi 2 molekulist vesinikust ja 1 molekulist hapnikust. On olemas vee lagundamise protsess, mida nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüs on peamine hapniku allikas. Nagu me teame, et taimed mängivad hapniku saamisel kõige suuremat rolli, nii et me teeme kasvuhooneid, mis asuvad õhuhoone lähedal.Õhuga varustatakse hoonet, kust kõik hooned saavad hapnikku. Apollo missioonide käigus Maale tagasi saadetud Kuu kivimiproovide põhjal teavad teadlased, et Kuu pinnas ehk regoliit sisaldab umbes 40-45 massiprotsenti hapnikku. See teeb hapnikust kõige rikkalikuma elemendi Kuu pinnal.

Moon camp kõige olulisem eesmärk on teaduslik. Esimene meeskond, kes hakkab Kuubaasi ehitama, on teadlased ja insenerid. See annab teadlastele võimaluse õppida elama vaenulikus keskkonnas, madalama gravitatsiooniga ja uurida Kuu/ katsetada erinevaid tehnoloogiaid ja luua uusi. Samuti on Kuu uuringute kohaselt üks parimaid kohti kosmose vaatlemiseks. Kui paljud asjad on uuritud ja paljud tehnoloogiad leiutatud, laieneb baas ja seda saab kasutada turismi eesmärgil.
Seal on ka ringlussevõtu keskus. Me teame, et tuumaelektrijaamades tekib tohutu kogus jäätmeid ja nende keskkonda viimine on inimestele väga ohtlik, nii et me kavatseme teha alalise rajatise, kus ladustada tuumajäätmeid sajanditeks. See asub kuu maa all, nii et see ei mõjuta inimeste tervist.

Kui astronaut ärkab ja tõuseb oma puhkejaamast, on neil tegelikult sarnased puhtusrutiinid. Astronaut korrastab end päevaks, kasutades oma hügieenikomplektis olevaid asju. Vähese vee abil kammivad astronaudid oma juukseid loputamata šampooniga, sest kosmoses ei ole tõelist dušši.
Siis hommikune potty break. Kosmoses on see raskem kui siin all. WC töötab nagu tolmuimeja, mis imeb õhku ja jäätmeid kommoodi. Peale selle on igal astronautil oma individuaalne uriinisahtel. See on kinnitatud vooliku adapteri külge ja imeb selle kaudu õhku ja pissi reoveepaaki.
Astronaudid käivad "kosmosetreeningus", et vältida astronaudi lihaste lagunemist gravitatsiooni puudumise tõttu.
Hommikusöögi ajal söövad nad toas gravitatsiooniga toitu. Seejärel alustab astronaut oma päeva tööülesandeid, mis võivad hõlmata mitut erinevat ülesannet. Nagu näiteks Kuu maa uurimine, taimede eest hoolitsemine, ka jää leidmine robotitega sssja muud. Kuu maa uurimiseks lähevad nad koguma huvitavaid proove ja kaardistama uusi kohti. Astronaudid veedavad oma aega töötades eksperimentide kallal, mis nõuavad nende teavet. See hõlmab maalt juhitavate projektide kontrollimist. Samuti osalevad kliinilistes katsetes, et selgitada välja, kui hästi nende keha kohaneb pikema aja jooksul kosmoses elamisega. Samuti peaksid nad järjepidevalt kontrollima tugisüsteeme, puhastama kanaleid, uuendama arvutiseadmeid ja isegi viima prügi välja. Astronautide igapäevarutiini kuulub ka treenimine. Kell 22.00 õhtul lähevad astronaudid magama oma magamiskottidesse, mis asuvad nende isiklikus meeskonnakabiinis.