3.1 - Kuidas teie Kuu laager kaitseb ja pakub teie astronautidele kaitset ja kaitset Kuu karmi keskkonna eest.
Tõlge:
Ta kaitseks meteoriitide eest, paigutades andurid, mis tuvastaksid meteoriidi. Kui andur tuvastab meteoriidi, katab klaas kilbi. Ka kilp oleks ehitatud kuukividest.
Ta kaitseks end päikesekiirguse eest, ehitades kahest kihist koosneva kapsli. Sisemine kiht sisaldaks vett, mis neelab päikesekiirgust väga hästi.
Originaaltekst:
Pred meteorji bi se branil tako, da bi postavil senzorje, ki bi zaznali meteor. Ko bi senzor zaznal meteor bi steklo prekrila zaščita. Zaščita bi bila prav tako zgrajena iz luninih kamnov.
Pred sončnim sevanjem bi se branil tako, da bi zgradil kapsulo z dvema plastema. V notranji plasti bi bila voda, ki zelo dobro v sebe vsrkava sončne žarke.
3.2 - Kuul on ressursse väga vähe, kuid pikkade Kuu missioonide ajal ei saa astronaudid loota Maalt tulevatele varustusmissioonidele. Selgitage, kuidas teie Kuulaager tagab astronautidele jätkusuutliku juurdepääsu põhivajadustele, nagu vesi, toit, õhk ja energia.
Tõlge:
VEE
Kuu vett on leitud jää kujul külmades, püsivalt varjatud kraatrites Kuu poolustel, mis liigub gaasina väga õhukeses Kuu atmosfääris.
Vett võiks saada Kuu sõrmede filtreerimisega Kuu osades. Vett võiksime saada päikesetuulest või mikrometeoriitidest, mis võivad sisaldada vett.
Kuu on täis miljardeid pisikesi kraatreid, mis loovad selle pinnale varjulisi alasid. Need piirkonnad on tehniliselt piisavalt külmad, et hoida külmutatud jääd ja väga ligipääsetavad.
Vett võiks saada ka kasutatud vee renoveerimise ja ringlussevõtu teel. Me võiksime saada selle seadmeid, mis uuendaksid vett meie uriinist, gaasidest, mida hingame välja, kui peseme nõusid...
ELEKTRI
Tänu meie jaama polaarsele asukohale, kus Päike on kogu aeg kohal, on kõige lihtsam saada elektrit selle abil. Nii ka päikesepatareidega. Seega oleks meil läbi Päikese ja seega ka läbi elektri, kuid kiiresti tekib suur probleem. Päike paistab tõesti läbi Kuu, aga kuidas on lood siis, kui Maa on Kuu ja Päikese vahel? See juhtub paar korda aastas ja kestab paar päeva. Sel ajal vajame muidugi ka elektrit erinevate tegevuste jaoks. Kuid on olemas lihtne lahendus ja see on seade, mis salvestab elektrit, mida ta kogub ülejäänud aasta jooksul, kui Päike paistab kogu oma võimsusega. See seade suudab aga selle aja jooksul vastu pidada kuni 17 päeva ilma igasuguste tõrgeteta. Elekter on eriti oluline siis, kui päikest ei ole ja midagi peab taimi valgustama.
FOOD
Me kasvataksime ise oma toitu, meil oleks taimi kasvuhoones ja kalu tiigis.
AIR
Hapnikku saadakse kasvuhoones olevate taimede fotosünteesi teel.
Originaaltekst:
VODA
Lunino vodo so našli zaklenjeno v obliki ledu v hladnih, trajno zasenčenih kraterjih na luninih polih in se v obliki plina premika v zelo tanki lunini atmosferi.
Vodo bi lahko pridobili s filtriranjem Lunine prsti na lunarnih delih lune. Lahko bi dobili vodo s sončnimi vetrovi ali iz mikrometeoritov, ki morda vsebujejo vodo.
Luna je posejana z milijardami drobnih kraterjev, kar ustvarja senčna območja po njeni površini. Te regije so tehnično dovolj hladne za zadrževanje zmrznjenega ledu in zelo dostopne.
Vodo bi lahko tudi pridobili z prenavljanjem in recikliranjem porabljene vode. Dobili jo bi lahko da bi imeli naprave, ki bi prenavljale vodo iz našega urina, plinov, ki jih izdahnemo, ko pomijemo posodo...
ELEKTRIKA
Zaradi polarne lege naše postaje, kjer je Sonce skoz prisotno je najlažje pridobivati elektriko z njegovo pomočjo. Torej s sončnimi celicami. Tako bi imeli skoz Sonce in torej tudi skoz elektriko, a pride kar hitro do velikega problema. Sonce sicer res skoz sije na luno, a kaj pa potem, ko je med luno in Soncem Zemlja? To se dogaja parkrat na leto in traja nekaj dni. Takrat pa seveda tudi potrebujemo elektriko za raznorazna početja. Obstaja pa preprosta rešitev in to je napravi, ki shranjuje elektriko, ki jo zbira v ostalem letu ko Sonce sije z vso močjo. Ta naprava pa lahko zdrži kar do 17 dni brez kakršnih koli pomanjkanj v tistem času. Elektrika pa je še posebej pomembna, ko ni Sonca in nekaj pač mora osvetljevat rastline.
HRANA
Hrano bi si pridelovali sami, v rastlinjaku bi imeli rastline in v ribniku ribe.
ZRAK
Kisik bi pridobivali s fotosintezo rastlin v rastlinjaku.