Moon Camp Pioneers võistlusel on iga meeskonna ülesanne 3D-disainida täielik Moon Camp, kasutades selleks enda valitud tarkvara. Samuti peavad nad selgitama, kuidas nad kasutavad kohalikke ressursse, kaitsevad astronaute kosmoseohtude eest ning kirjeldavad oma Kuulaagri elu- ja tööruume.
Viimsi Gümnaasium Viimsi vald-Harju maakond Eesti 18, 17 3 / Eesti
3D projekteerimistarkvara: Fusion 360
https://docs.google.com/document/d/14Yp6ZOckJHlYHEzcCgwC86yB44KWtGf3xd1mtAUsf10/edit?usp=sharing
Tõlge:
Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutub Maa kaugemale jõudmine. Kuna maavarad kahanevad ja keskkonnaprobleemid kasvavad, vaatavad inimesed oma koduplaneedist kaugemale, lootes leida lahendusi sealsetele probleemidele. Esimene samm parema tuleviku suunas algab Kuu koloniseerimisega. Kütusepunkti loomine Kuul looks võimaluse liikuda kaugemale ja sügavamale meie päikesesüsteemi. On võimalik hankida teistelt planeetidelt vajalikke materjale ja ressursse, et luua arenenud ja jätkusuutlikumat tehnoloogiat, mis lahendaks kriitilised keskkonnaprobleemid Maal ja kindlustaks inimkonna tuleviku. Meie Kuu asula oleks esimene omataoline ja nurgakivi Kuu "vallutamisele" ning inimkonna levikule kosmosesse.
Originaaltekst:
Mida aeg edasi, seda rohkem on Maalt kaugemale jõudmine tähtsamaks muutumas. Vähenevate maavarade ja kasvavate keskkonna probleemidega vaadatakse koduplaneedist kaugemale, lootes leida sealt probleemidele lahendusi. Esimene samm parema tuleviku poole algab Kuu asustamisega. Kuule kütusepunkti loomine näeb võimaluse liikuda edasi kaugemale ja sügavamale meie päikesesüsteemis. Teistelt planeetidelt on võimalik omandada vajalikke materjale ning ressursse, millega luua täiustatud ja jätkusuutlikumat tehnoloogiat, mis lahendaksid Maal esinevad kriitilised keskkonnaprobleemid ning kindlustaksid inimkonna tuleviku. Meie Kuu-asula oleks omasugustest esimene ja nurgakiviks Kuu "vallutamisele", ühtlasi ka inimkonna kosmosesse levimisele.
Tõlge:
Meie baas oleks esimene Kuu asula Maa looduslikul kaaslasel, seega teatud mõttes ka eksperiment, mis annab aimu, kuidas tulevasi baase täiendada. Konkreetse Kuu asula eesmärk oleks eelkõige teadusuuringud. Uuritakse ja analüüsitakse erinevate kohalike ressursside koostist ja potentsiaali inimkonnale, näiteks: uuritakse heelium-3 isotoope, mida võiks tulevikus kasutada termotuumareaktorites. Võimaluse korral uuritakse ka Kuu kivimeid, et saada ettekujutus selle taevakeha tekkest ja selle seosest Maa tekkimisega.
Originaaltekst:
Meie baas oleks esimeseks Kuu-asulaks Maa looduslikul kaaslasel, seega mõnes mõttes ka eksperiment, mis annab aimu, kuidas tulevaseid baase täiendada. Konkreetse Kuu-asula eesmärk seisneks peamiselt teaduslikes uuringutes. Uuritakse ja analüüsitakse erinevate kohalike ressursside koostist ja potentsiaali inimkonnale, näiteks: heelium-3 isotoopide uurimine, mida tulevikus saaks kasutada termotuumareaktorites. Võimalusel uuritakse ka Kuu kivimeid, et saada aimu selle taevakeha formeerumisest ja seosest Maa kujunemisega.
Tõlge:
Baasi asukoht on lõunapoolus, kus võiksid olla ideaalsed tingimused Keskne Mare Fecunditatis Pit-taoline koobas ja veehoidlad (Shackletoni kraater jne). Paljud erinevad koopad on jäänud maha kunagi Kuu peal olnud magmast. Sellised koopad suudavad pakkuda baasile kaitset Kuu keskkonna erinevate tegurite, näiteks kiirguse, muutuvate temperatuuride ja mikrometeoriitide eest. Koopasse ehitades ei pea nii palju vaeva nägema tugevate moodulite ehitamisega, sest koobas on baasi kattevarjuks. Koopa avaus võiks olla tasane, sest sel juhul võiksid maastikuautod sõita otse koopasse või poleks vaja lifti. Koobas peaks olema piisavalt suur, et mahutada kogu baas ja mõned rändurid, tuumareaktorid jääksid tõenäoliselt koopa suudme lähedal asuva regoliitihunniku alla. Koopa temperatuur püsiks stabiilselt vahemikus -40 °C ja +20 °C, mis tähendab, et baasi sisetemperatuuri ei ole vaja palju reguleerida.
Originaaltekst:
Baasi asukohaks on lõunapoolus, kus võiksid idealtingimustes olla Central Mare Fecunditatis Piti laadne koobas ja veereservuaarid (Shackletoni kraater jne). Kunagisest Kuul olnud magmast on maha jäänud palju erinevaid koopaid. Säärased tühemikud on võimelised baasile kaitset pakkuma erinevate Kuu keskkonnategurite vastu, nagu näiteks kiirgus, muuduv temperatuur ja mikrometeoriidid. Koopasse ehitades ei pea nii palju vaeva nägema tugevate moodulite rajamisega, sest koobas on katteks baasile. Koopa avaus võiks olla lauge, sest sellisel juhul saaks kulguritega otse koopasse sõita ehk puuduks vajadus tõstuki järele. Koobas peaks olema küllalt suur, et ära mahutada terve baas ja mõned kulgurid, tuumareaktorid jääksid arvatavasti koopasuu lähistele regoliidikuhila alla. Koopa temperatuur oleks stabiilselt vahemikus -40°C kuni +20°C, mis tähendab, et baasi sisetemperatuuri ei pea palju reguleerima.
Tõlge:
Meie alusmoodulid on inspireeritud ISS-i BEAM-moodulist, nii et seinad oleksid täispuhutavad. Seinte jaoks kasutaksime kevlar- ja polüesterkilet ning põrandate ja metallosade jaoks alumiiniumsulamit NASA-427, roostevaba terast, titaani jne. Eespool nimetatud materjalid, seega ka moodulid, tuleb valmistada Maal. Baasi vundament loodaks väävel- ja regoliitpõhisest kuubetoonist, mida saaks valmistada 3D-printimise robotitega.
Meie baasi rajamine oleks mitmeetapiline. Esimene etapp hõlmaks ühte VIPERi sarnast robotit, paari päikesepaneeli ja seadet, mis ühenduks LunaNetiga Kuu ümber tiirleva satelliidi kaudu. Eespool nimetatud roboti ülesanne oleks kontrollida valitud koopa sobivust baasi ehitamiseks ja veehoidlate olemasolu.
Teises etapis saabuksid kaks 10 kW tuumareaktorit, kolme tüüpi robotid, kokkupandavad moodulid ja FLOAT-süsteem. Erinevate robotite ülesanne oleks FLOAT-süsteemi järjestamine vastavalt veereservuaaride asukohale; koopas olevast kuubetoonist vundamendi loomine ja moodulite paigaldamine ning nendest terviku loomine. Kaks tuumareaktorit oleks maetud koopa suudme lähedal asuva regoliitkihi alla, et vähendada kiirgust ja summutada mikrometeoriidi kokkupõrkeid.
Viimasena saabub kosmoselaev Orion kapsel kuue astronautiga, kolmas 10 kW tuumareaktor ja maasturid. Viimane tuumareaktor maetakse samuti regoliitkihi alla. Niinimetatud Lunar Gateway on võti inimeste Kuule jõudmiseks.
Originaaltekst:
Meie baasi moodulid on inspireeritud ISS-i BEAM-moodulist, seega seinad oleksid täispuhutavad. Seinade jaoks kasutaksime kevlarit ja polüesterkilet ning põranda ja metalldetailide jaoks kas alumiiniumi sulamit NASA-427, roostevaba terast, titaani vms. Eelmainitud materjalid, seega ka moodulid tuleb Maal valmis teha. Baasi vundament oleks loodud väävlil ja regoliidil põhinevast Lunarcrete'ist, mida saaksid toota 3D-printivad robotid.
Meie baasi rajamine oleks mitmejärguline. Esimeses staadiumis saabuksid üks VIPER-iga sarnanev robot, paar päikesepaneeli ja seade, mis ühenduks Kuu orbiidil oleva satelliidi kaudu LunaNetiga. Eelmainitud roboti ülesanne oleks kontrollida väljavalitud koopa sobivust Baasi ehitamiseks ja veereservuaaride olemasolu.
Teises staadiumis saabuksid kaks 10 kW tuumareaktorit, kolme sorti robotid, kokkuvolditud moodulid ja FLOAT süsteem. Erinevate robotite ülesanne oleks FLOAT süsteemi töökorda seadmine, vastavalt veereservuaaride asukohale; koopasse Lunarcrete'ist vundamendi loomine ja moodulite paigaldamine ning nendest ühe terviku loomine. Kaks tuumareaktorit maetaks koopasuu lähistele regoliidikihi alla, et minimaliseerida radiatsiooni ja summutada mikrometeoriitide tabamusi.
Viimasena saabuvad kosmoselaev Orioni kapsel koos kuue astronaudiga, kolmas 10 kW tuumareaktor ja kulgurid. Ka viimane tuumareaktor maetakse regoliidikihi alla. Inimeste saabumisel Kuule on vahelüliks nn Lunar Gateway.
Tõlge:
Meie baasi esmane kaitse Kuu keskkonna elementide, näiteks mikrometeoriitide ja kiirguse eest on koobas. Selle seinad on piisavalt paksud, et hoida enamikku kiirgust eemal. Samuti säilitab koobas Kuu pinnasega võrreldes stabiilsema temperatuuri (varju, st Päikese poolt ei soojendata nii palju, kuid Kuu enda geotermiline energia ei lase koopal liiga külmaks minna, nii et temperatuur jääb vahemikku -40°C kuni +20°C). Mooduli seina materjalid, kevlar ja polüesterkile, on samuti üsna kiirguskindlad.
Originaaltekst:
Meie baasi peamine kaitsevahend Kuu keskkonnategurite, nagu näiteks mikrometeoriitide ja radiatsiooni vastu, on koobas. Selle seinad on küllalt paksud, et enamus radiatsioonist eemal hoida. Samuti hoiab koobas ka Kuu pinnasega võrreldes stabiilsemat temperatuuri (varjuline ehk Päike ei küta nii palju, kuid Kuu enda geotermaalenergia ei lase koopal liiga külmaks minna, seega on temperatuur vahemikus -40°C kuni +20°C). Mooduli seina materjalid kevlar ja polüesterkile on ka ise üsna radiatsioonikindlad.
Tõlge:
Kuu peal on elektrolüüs tõhus viis O₂ saamiseks. Hapnikku leidub Kuu koobastes ja kraatrites jää või vee kujul. Spetsiaalsed robotid on võimelised otsima nn väikseid jääleiukohti ja eraldama neist jää tükke sulatamise ja puurimise teel. Kaevandatud tükid kinnitatakse lähimale FLOAT-rajal asuvale baasile ja saadetakse teel baasi. Saabunud tükid võtab üle spetsiaalne robot, millel on elektrolüüsisüsteem, mis lagundab vee vesinikuks ja hapnikuks. Saadud hapnikku saab kasutada sekundaarse hapniku allikana, näiteks primaarse õhu loomiseks moodulite sees, kui taimed ja bakterid ei ole veel võimelised seda ülesannet täitma. Täiendav hapniku tootmine on Kuu asulas kasvatatud taimede ja tsüanobakterite ülesanne. Inimtegevuse käigus toodetud CO₂ saab koguda ja suunata taimedele taimekasvatusmoodulis ja bakterikultuuris elavatele tsüanobakteritele laboris, et nad saaksid seda fotosünteesiks kasutada. Taimed toodaksid 60% hapnikku ja ülejäänud tsüanobakterid (bakterikultuuri maht oleks umbes 3 m³).
N₂ tuleks kaasa võtta balloonides, sest selle hankimine kuust oleks liiga kallis. Kui rõhk baasis alandatakse 62 kPa tasemele, võiks N₂ osakaalu õhu koostises vähendada 70%-ni ja O₂ osakaalu suurendada 30%-ni. Vähendatud rõhu tulemusena oleks vajalik õhumass aluse kohal umbes 1800 kg, millest 1260 kg oleks N₂ ja ülejäänud O₂ (101 kPa juures peaks õhumass olema peaaegu 3 tonni). Tulekahjuoht ei tohiks oluliselt suureneda. Kogu õhuringlus toimuks 4-kohalise CO₂-süsteemi abil.
Toit oleks taimed, mida saab kasvatada taimekasvatusmoodulis. Taimede kasvu juhiks automatiseeritud aeropooniline süsteem, mis varustab taimi CO₂-ga ja toitainetega kemolithotroofidest. Peamiseks taimeliigiks oleks kartul, millel on kõik 9 vajalikku aminohapet ja mitmed vajalikud toitained, kuid toidu varieeruvuse ja muude toitainete poolest võib kasvatada ka väiksemaid koguseid sojaube, riisi jne. Võimalik, et ühest taimekasvatusmoodulist ei pruugi piisata kuuele inimesele, seega tasub kaaluda veel ühe taimekasvatusmooduli lisamist.
Peamiseks energiaallikaks oleks kolm 10 kW tuumareaktorit. Kaks baasi jaoks ja üks robotite jaoks. Päikesepaneelid oleksid samuti sekundaarne energiaallikas.
Originaaltekst:
Kuul on O₂ esmaseks hankimiseks efektiivne viis elektrolüüs. Hapniku leidub Kuu koobastes ja kraatrites jää ehk vee kujul. Spetsiaalsed robotid on võimelised nn väikseid jäämaardlaid otsima ja sulatamise ning puurimise teel sealt jäätükke eraldama. Kaevandatud tükid kinnitatakse lähima FLOAT-i rajal oleva aluse külge ja saadetakse baasi poole teele. Kohale jõudnud tükid võetakse spetsiaalse roboti poolt üle, millel on elektrolüüsist koosnev süsteem, mis lagundab vee vesinikuks ja hapnikuks. Saadud hapnikku saab kasutada sekundaarse hapniku allikana, nt esmase õhu loomiseks moodulite näeb, kui taimed ja bakterid pole veel võimelised ülesannet täielikult täitma. Edasine hapniku tootmine on Kuu-asulas kasvatatavate taimede ja tsüanobakterite ülesanne. Inimeste elutegevuse tagajärjel tekkiva CO₂ saab kokku koguda ja suunata taimekasvatusmoodulis olevate taimede ja labori bakterikultuuris elavate tsüanobakteriteni, et need saaksid seda kasutada fotosünteesiks. Taimed toodaksid 60% hapnikust ja ülejäänud tsüanobakterid (bakterikultuuri ruumala oleks ca 3 m³).
N₂ piiks ka võtma balloonidega, sest selle Kuult hankimine oleks liiga kulukas. Kui alandada baasisisene rõhk 62 kPa juurde, saaks N₂ osakaalu õhu koostises alandada 70% juurde ja O₂ oma tõsta 30%-ni. Alandatud rõhu tulemusena oleks nõutav õhu mass baasi peale ca 1800 kg, millest 1260 kg oleks N₂ ja ülejäänud O₂ (101 kPa juures piigid õhu mass oleks pea 3 tonni). Tuleoht ei tohiks märgatavalt tõusta. Kogu õhuringlust haldaks 4-Bed CO₂ Scrubber system.
Toiduks oleksid taimed, keda saab kasvatada taimekasvatusmoodulis. Taimede kasvamist haldaks automatiseeritud aeropooniline süsteem, mis varustab taimi CO₂ ja kemolitotroofidelt saadud toitainetega. Peamine taimeliik oleks kartul, millel on olemas kõik 9 vajalikku aminohapet ja mitmed vajalikud toitained, kuid toidu varieeruvuse ning teiste toitainete mõttes võib väiksemas koguses kasvatada ka nt sojaube, riisi vms. On võimalus, et ühest taimekasvatusmoodulist võib kuuele inimesele jääda väheks, seega tasuks kaaluda ka teise lisamist.
Primaarseks energiaallikaks oleksid kolm 10 kW tuumareaktorit. Kaks baasi jaoks ja üks robotite jaoks. Sekundaarsena oleksid ka päikesepaneelid.
Tõlge:
Uriini ja reovett käideldakse eraldi veepuhastusmehhanismiga, kasutades näiteks filtreid ja vee aurustamist.
Väljaheited ja mitmesugused orgaanilised ühendid lagundab peamiselt anaeroobne bakter B. thetaiotaomicron. Seejärel muudavad ülejäänud lämmastikuühendid denitrifitseerivad bakterid tagasi N₂-ks. Ühendid, mida ükski bakter ei lagunda, tuleb paratamatult baasist välja visata.
Radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad reaktorite töö käigus, maetakse sügavamale Kuu pinnasesse ehk nn tuumajäätmete hauda.
Originaaltekst:
Uriini ja reoveega tegeleb eraldi veetöötlus mehhanism, kasutades näiteks filtreid ja vee aurustumist.
Ekskremente ja erinevaid orgaanilisi ühendeid lagundab peamiselt anaeroobne bakter B. thetaiotaomicron. Peale seda kõik jäänud lämmastikuühendeid muudavad N₂ tagasi denitrifitseerivad bakterid. Ühendeid, mida ükski bakter ei lagunda, tuleb paratamatult baasist välja visata.
Radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad reaktorite töö käigus, maetakse sügavamale Kuu pinnasesse ehk nn tuumajäätmete hauda.
Tõlge:
Maaga suhtlemiseks on Kuule ehitatud süsteem nimega LunaNet. See süsteem koosneb satelliitidest Kuu orbiidil, "mastidest" Kuu pinnal ja Deep Space Network'ist Maal ning selle ülesanne on tagada andmesideühendus Kuu asulaga. Ühendus ei leviks läbi koopa seina baasi, seega peaks koopa suudmes (avatud taeva all) olema üks "mastidest", mis on kaabli kaudu baasiga ühendatud.
Originaaltekst:
Maaga kommunikeerimiseks on Kuule ehitatud süsteem nimega LunaNet. See süsteem koosneb Kuu orbiidil olevatest satelliitidest, Kuu pinnal olevatest "mastidest" ja Maal olevast Deep Space Networkist ning selle funktsioon on andmesideühendus Kuu-asulale kättesaadavaks teha. Ühendus läbi koopaseina baasini ei leviks, seega peaks koopasuu juures (lageda taeva all) olema üks "mastidest", mis on kaabli kaudu ühendatud baasiga.
Tõlge:
Baas uurib erinevaid Kuu kivimeid, nagu basalt ja erinevad mineraalid, et paremini mõista Kuu litosfääri. Kivimeid uurides on võimalik analüüsida, kas need sisaldavad elemente, näiteks fosforit, mida saaks kasutada tulevastes baasides, et neid ei peaks tulevikus Maalt võtma.
Samuti uuritakse regoliiti ja selle omadusi, et mõista, kas lisaks kuubetoonile oleks võimalik luua ka muid materjale. Oma osa mängib ka heelium-3 isotoopide uurimine, sest mõni Maal arendatav termotuumareaktori prototüüp võiks teoreetiliselt kasutada heelium-3 tuumasünteesi.
Samuti uuritakse erinevate meteoriitide tükke, analüüsides nende koostist. Kuule tabanud meteoriitide uurimine võib anda rohkem teavet selle kohta, milliseid metalle ja väärismetalle võib leida asteroidivööndis (tulevikus loodetakse seal kaevandamist alustada).
Originaaltekst:
Baasis uuritakse erinevaid Kuu kivimeid, nagu näiteks basalti ja erinevaid mineraale, et mõista Kuu litosfääri paremini. Kivimeid uurides saab analüüsida, kas vaja sisaldavad elemente, nagu näiteks fosforit, mida saaks tuleviku baasides rakendada, et neid ei peaks tulevikus Maalt kaasa võtma.
Uuritakse ka regoliiti ja selle omadusi, et mõista, kas sellest oleks võimalik lisaks lunarcrete'ile veel materjale luua. Oma osa on ka heelium-3 isotoopide uurimisel, sest mõni Maal arenduses olev termotuumareaktori prototüüp võiks teoorias heelium-3 tuumasünteesis rakendada.
Samuti uuritakse ka erinevate meteoriitide tükke, analüüsides nende koostist. Kuud tabanud meteoriitide uurimine võib anda rohkem aimu, milliseid metalle ja väärismetalle võib asteroidide vöös leiduda (tulevikus loodetakse hülge kaevandama hakata).
Tõlge:
Enne Maalt lahkumist peaksite kindlasti tegelema asjakohase füüsilise treeninguga, sest Maa atmosfäärist lahkumine on kehale väga suur väljakutse ja stabiilselt treenitud kehast on kasu ainult madalas gravitatsioonikeskkonnas.
Teine oleks vaimne treening. Astronaudid elavad baasis kuueliikmelistes rühmades, mis tähendab, et Kuu on inimkonnast füüsiliselt isoleeritud (side lähedastega Maal toimub digitaalselt). Ka elukeskkond ei ole kõige parem, nii et astronaut peab end vaimselt ette valmistama.
Samuti oleks vaja koolitust Kuubaasis elamiseks, et tagada astronautide pädevus sealse keskkonnaga toimetulekuks.
Originaaltekst:
Enne Maalt lahkumist peaks kindlasti tegelema vastava füüsilise treeninguga, sest Maa atmosfäärist lahkumine on kehale väga suur väljakutse ja stabiilselt treenitud keha tuleb väikese gravitatsiooniga keskkonnas ainult kasuks.
Teine oleks vaimne treening. Astronaudid asuvad baasi elama kuuekesi ehk on Kuul valitseb suur füüsiline isoleeritus inimkonnast (suhtlus Maal olevate lähedastega on digitaalne). Ka elamiseks mõeldud keskkond pole kõige suurem, seega tuleb astronaudil ennast vaimselt ette valmistada.
Vajalik oleks ka Kuu-baasis elamise väljaõpe, et tagada astronautide pädevus kinnise keskkonnaga ümberkäimiseks.
Tõlge:
Meie baasi lähedal Kuu peal liikumiseks on kahte tüüpi sõidukid: Lunar Terrain Vehicle (LTV) ja Habitable Mobility Platform (HMP). Lunar Terrain Vehicle on väiksem, umbes golfikäru suurune sõiduk, mis on mõeldud baasi lähedal liikumiseks. See sõiduk mahutab kaks astronauti ja mõned seadmed ning sellel puudub kere, seega peavad astronaudid kandma sõidukis kosmoseriietust.
HMP on suurem sõiduk, mille aku maht on umbes 500 kWh. Sellel sõidukil on kere katusega sisemus, kus astronaudid saavad viibida ilma kosmoseriietuseta. HMP on mõeldud raskete maastike ja pikkade vahemaade läbimiseks, seega võivad selle sõidukiga tehtavad reisid kesta mitu päeva.
Orion ja seadmed viiakse orbiidile kas Space Launch Systemi või SpaceXi Starshipi abil. Varustus liigub peatumata Kuu asula asukoha suunas, kuid Orion peatub kord Kuu väravas, mis on kosmosereiside nn vahepeatus.
Originaaltekst:
Kuul liikumiseks on meie baasi läheduses kahte sorti sõidukeid: Lunar Terrain Vehicle (LTV) ja Habitable Mobility Platform (HMP). Lunar Terrain Vehicle on väiksemamõõduline, umber golfiauto suurune sõiduk, mis on mõeldud baasilähistel sõitmiseks. See sõiduk mahutab kaks astronauti ja natuke varustust ning sellel puudub korpus, seega peavad astronaudid sõidukil skafandreid kandma.
HMP on suurem sõiduk, mille aku võimsus on ca 500 kWh. Sellel sõidukil on korpusega kaetud sisesalong, kus astronaudid saavad viibida ilma skafandrita. HMP on mõeldud läbima keerulisi maastikke ja pikki distantse, seega võivad selle sõidukiga tehtavad sõidud kesta mitu päeva.
Kosmoselaev Orioni ja varustuse viib orbiidile, kas Space Launch System või SpaceX'i Starship. Varustus liigub ilma vahepeatusteta Kuu-asula asukoha poole, kuid Orion peatub korra Lunar Gateway juures, mis on nn vahelüliks kosmosereisidel.
English 
Chinese 
Czech 
Danish 
Estonian 
Finnish 
French 
German 
Greek 
Hungarian 
Italian 
Latvian 
Lithuanian 
Dutch 
Norwegian 
Polish 
Portuguese (Portugal, AO90) 
Romanian 
Slovak 
Slovenian 
Spanish 
Swedish 