Meie Moon camp sai nime Columbia, et avaldada austust Ameerika avastajale Christopher Kolumbusele ja 2003. aastal alla kukkunud kosmosesüstiku Columbia auks. Õnnetuse ajal oli pardal Iisraeli astronaut Ilan Ramon. Tal oli kaasas pilt "Kuu maastik", mille oli maalinud tšehhoslovakkia poiss Petr Ginz, kes mõrvati koonduslaagris Auschwitzis. Me otsustasime anda oma raketile tema auks nime. Andrew Feustel tõi selle pildi 2018. aastal taas kosmosesse.

Meie baasis tahame majutada kuus astronauti kordamööda kolme kaupa iga kuue kuu tagant. Baasil on keerukas päästesüsteem ja see peaks olema võimalikult isemajandav, kuid mõned osad tuuakse Maalt. Soovime spetsialiseeruda taime kasvatamise uurimisele regoliidis (koos biojäätmetega) madalama gravitatsiooni tingimustes. Samuti soovime otsida mikroorganisme Kuu regoliidis.

Kuu pooluste lähedal

Otsustasime rajada oma laagri Kuu lõunapooluse lähedale ühe väiksema kraatri kõrvale. Seal on temperatuuride vahe väiksem. Samuti on seal stabiilne päikesevalgus, mis võimaldaks meil paigaldada kraatri kohale fotogalvaanilised paneelid. Päikesevalgus võiks olla üks parimaid allikaid meie baasi elektriga varustamiseks. Samuti võimaldab see meil uurida taimekasvu Kuu peal. Kuu lõunapooluse ümbruses asuvates kraatrites on ka vett, mida saab pärast sulatamist kasutada.

Me saaksime vett maa-alustest jääkihistustest. Pärast jää sulatamist filtreeritakse vesi, et vähendada mürgiseid aineid, ja astronaudid kasutavad seda igapäevaseks kasutamiseks ja teadusuuringuteks. Vee raiskamise vältimiseks filtreeritakse ja taaskasutatakse vett sarnaselt ISSi pardal kasutatava veega.

Me toodaksime toitu aeropoonilises farmis, kus kasvataksime vetikaid, kaunvilju, tomateid, rediseid, salateid ja muid köögivilju. Katselises kasvuhoones prooviksime kasvatada tomateid, maisi, kaunvilju ja tomatiga ristatud kartuli eriliiki TomTato, et uurida taimi ja ristatud liike Kuu pinnases, mis on segatud astronautide biojäätmetega. Me püüaksime kasvatada kalu, et säilitada toiduvalik. Edu korral hoiaks see kokku transpordimassi Maalt.

Pidevat energiavarustust tagab väike tuumareaktor. Teisene energiaallikas oleks päikesepaneelid, mis on tänu pöörlevatele sammastele paigutamisele alati päikese poole suunatud. Kütus raketi tagasipöördumiseks Maale oleks vesinik ja hapnik, mis saadakse Kuu veest elektrolüüsi teel. Samuti tehakse katseid metaani eraldamiseks mädaniktaimedest ja astronautide väljaheidetest, et püüda arendada rakettide jaoks varukütust. Me näeme metaani tulevase raketikütusena.

Me segaksime astronautide jaoks õhu valmistamiseks mõned gaasid kokku, sest puhas hapnik võib suuremas koguses olla ebatervislik ja kahjustada kopsusid. Hapnikku saadaksime vee elektrolüüsi abil. Väiksemas koguses lämmastikku saadaksime mädanenud taimedest ja astronautide väljaheidetest. Me lisaksime õhku veeauru, et suurendada veidi õhuniiskust, et astronautide hingamine oleks mugavam. Hapnikku võetakse ka Maalt, et astronautidel oleks tagavara, kui baasis peaksid tekkima probleemid.

Laagri maapealse osa ehitamiseks kasutaksime 3D-trükki Kuu regoliidist, et luua kaitsev raamistik. Seejärel paisutataks ülejäänud baasi struktuur üles. Baasi maa-aluste osade jaoks loodaks ruum laevatorude abil, kuhu paisutataks muud elamiseks ja teadustööks vajalikud ruumid. Erinevad ruumid ja laborid ühendataks omavahel täispuhutavate torude abil. Me ehitaksime eksperimentaalse kasvuhoone tahkest ja kergest püstklaasist. Täispuhutavad moodulid oleksid kaetud metallkihiga, millel oleks kaitsefunktsioon.

Me kavatseme astronaute mõnel viisil kaitsta välise mõju eest. Suurem osa laagrist asub maa all, nii et astronaudid on kaitstud mikrometeoroidide, ohtliku kiirguse ja suurte temperatuurierinevuste eest. Laagri maapealsed osad kaitsevad astronaute tänu moodulite peal asuvatele regoliidikihtidele. Ühe mooduli dekompressiooni korral suletakse see kohe automaatse süsteemi abil. Iga moodul peaks hädaolukorras varustama astronaute kolme päeva jooksul veega, toiduga ja õhuga, mis on vajalik Maa pealt Kuule jõudmiseks.

Meie laager järgib maailma või Londoni aega (UTC). Meeskonna üldine ajakava: Meeskond tõuseb kell 6.00 hommikul. Astronautidel on üks tund aega hommikuhügieeniks ja hommikusöögiks (igaüks teeb ise). Kuni kella 8.30-ni peavad nad kontrollima baasi ja arutama päevaplaani. Seejärel peavad nad ühe tunni jooksul harjutama. Hommikul alustavad nad katsete ettevalmistamist. Kell 12.30 algab pooleteise tunni pikkune vaheaeg lõunasöögiks. Nad vahetavad lõunasöögi ettevalmistamisel. Kell 15.00 on neil ühe tunni pikkune võimlemine jõusaalis. Seejärel jätkavad nad oma eksperimente kuni kella 18.00-ni ja seejärel on neil õhtusöögi aeg. Pärast õhtusööki on neil vaba aeg, kuid nad peavad kontrollima baasi. Kell 20.00 on aeg õhtuseks hügieeniks. Kell 21.30 peavad nad minema magama. Sarnaselt ISS-ile on laupäevad koristamise ja korrastamise päevad ning pühapäeviti on astronaudidel vaba päev. Tööülesanded erinevad astronautide oskuste järgi. Geoloog veedab maapeal rohkem aega kui arst. Bioloogi töö on peamiselt kasvuhoones ja aeroponialaboris. Materjaliinsener vastutab koos raketiinseneriga baasi tehnilise seisukorra ja turvalisuse eest.