moon_camp

ISS komandöri päevik

koos Andreas Mogenseniga
ISS on laboratoorium, kus me saame teha teadusuuringuid ja arendada tehnoloogiat. Teadusuuringud laiendavad meie arusaamist meie maailmast, andes sügavamaid teadmisi füüsikast, keemiast, bioloogiast ja muust. See laiendab meie teadmisi, mis omakorda aitab meid kõiki Maal. ISS on inimestele ka äärmuslik keskkond. Õppimine, kuidas sellises keskkonnas elada ja töötada, sunnib meid arendama tehnoloogiat, näiteks vee taaskasutussüsteeme, mis on kasulikud ka meile Maal."
Andreas Mogensen
Liitu Andreasega tema kosmosereisil

Kosmose uurimine tähendab kaugemale reisimist ja tagasitulekut uute kogemuste ja teadmistega, mis aitavad meid Maal. Inimkond saab kasu uutest avastustest, ambitsioonidest, teadusest, inspiratsioonist ja väljakutsetest.

Jälgi Andrease päevikukandeid, et teada saada rohkem tema magamis- ja söögikordadest, õpi tundma selliste ressursside nagu vesi tähtsust rahvusvahelises kosmosejaamas ja vaata Maad universumi kõige imelisemast aknast, ISS-i kuplist. 

Jagage oma kogemusi

Te olete ka ise reisil oma kosmoselaevaga: planeedil Maa!

Jagage meiega oma kogemusi:

  • Kas te reisiksite võimaluse korral kosmosesse?
  • Kas sa oskad Andrease kogemusega samastuda?
  • Mis on teie jaoks kõige erilisem koht maa peal?
  • Milliseid meetmeid võtate iga päev, et olla jätkusuutlikum? Kas sa võiksid juua oma ringlussevõetud uriini nagu astronautid?

Jagage meiega oma maiseid kogemusi! #ISSCommandersLogi

Logi kanne #1

Kuidas näeb Maa välja kosmosest?
 

"Maa nägemine kosmosest on väga eriline kogemus. See on ilus vaatepilt ja kontrast meie sinimustvalge planeedi ja meid ümbritseva sügava musta kosmose vahel rõhutab, kui ainulaadne on Maa. Meie lähedal ei ole midagi Maa sarnast. Sa mõistad, et Maa ei ole mitte ainult meie kodu; see on meie ainus kodu. Sa mõistad ka seda, et Maa on üks ja ainus planeet, mida me kõik jagame. Te ei näe riikide vahelisi piire. Enamasti on piirid inimtekkelised ja puudub ilmne põhjus, kus need asuvad. Me kõik oleme inimesed, kes elavad kõrvuti ja jagavad oma planeeti."

Andreas Mogensen

Logi kanne #1

Kuidas näeb Maa välja kosmosest?
 

 

"Maa nägemine kosmosest on väga eriline kogemus. See on ilus vaatepilt ja kontrast meie sinimustvalge planeedi ja meid ümbritseva sügava musta kosmose vahel rõhutab, kui ainulaadne on Maa. Meie lähedal ei ole midagi Maa sarnast. Sa mõistad, et Maa ei ole mitte ainult meie kodu; see on meie ainus kodu. Sa mõistad ka seda, et Maa on üks ja ainus planeet, mida me kõik jagame. Te ei näe riikide vahelisi piire. Enamasti on piirid inimtekkelised ja puudub ilmne põhjus, kus need asuvad. Me kõik oleme inimesed, kes elavad kõrvuti ja jagavad oma planeeti."

Andreas Mogensen

Logi kanne #2

Logi kanne #2

Toit kosmoses
"Nagu te näete, on meie toit üsna mitmekesine, nagu ka Maal. Eriliseks teeb selle see, et see on Maa peal meie jaoks valmistatud ja pakendatud. Me peame seda lihtsalt ahjus soojendama või lisama vett, kui toit on kuivatatud. Me saame valida, mida me sööme, kuid valik on piiratud sellega, mida NASA, ESA ja teised kosmoseagentuurid meile kosmosesse saadavad. Loomulikult peab kõik olema heaks kiidetud toitumisspetsialistide ja toiduspetsialistide poolt.
Täna sõin hommikusöögiks müslit piima ja mustikatega, apelsinimahla ja kohvi. Veidi hiljem sõin ka kaneelirulli ja veel kohvi hommikuse vahepalana, sest täna on pühapäev ja on rohkem aega lõõgastumiseks. Lõunasöögiks sõin kana-ananassalatit, mangosalatit ja ühe tortilla maapähklivõiga ja ühe Nutellaga. Tavaline leib tekitab ruumis liiga palju puru, seega kasutame leiva asemel tortillat, kuna see ei murene. Täna õhtul on vist õhtusöögiks lasanje.
Toit mängib kosmoses olulist rolli. Esiteks peab see olema toitev ja varustama meid kõigi vitamiinide ja mineraalainetega, mida meie keha vajab tervise säilitamiseks. Lisaks peab see maitsma hästi. Koos meeskonnakaaslastega söömine on suurepärane ühendav tegevus, mis võib suurendada meeskonna ühtekuuluvust ja luua mõnusaid hetki, kui me oleme pikka aega perekonnast ja sõpradest eemal."
Andreas Mogensen

Logi kanne #2

Toit kosmoses
"Nagu te näete, on meie toit üsna mitmekesine, nagu ka Maal. Eriliseks teeb selle see, et see on Maa peal meie jaoks valmistatud ja pakendatud. Me peame seda lihtsalt ahjus soojendama või lisama vett, kui toit on kuivatatud. Me saame valida, mida me sööme, kuid valik on piiratud sellega, mida NASA, ESA ja teised kosmoseagentuurid meile kosmosesse saadavad. Loomulikult peab kõik olema heaks kiidetud toitumisspetsialistide ja toiduspetsialistide poolt.
Täna sõin hommikusöögiks müslit piima ja mustikatega, apelsinimahla ja kohvi. Veidi hiljem sõin ka kaneelirulli ja veel kohvi hommikuse vahepalana, sest täna on pühapäev ja on rohkem aega lõõgastumiseks. Lõunasöögiks sõin kana-ananassalatit, mangosalatit ja ühe tortilla maapähklivõiga ja ühe Nutellaga. Tavaline leib tekitab ruumis liiga palju puru, seega kasutame leiva asemel tortillat, kuna see ei murene. Täna õhtul on vist õhtusöögiks lasanje.
Toit mängib kosmoses olulist rolli. Esiteks peab see olema toitev ja varustama meid kõigi vitamiinide ja mineraalainetega, mida meie keha vajab tervise säilitamiseks. Lisaks peab see maitsma hästi. Koos meeskonnakaaslastega söömine on suurepärane ühendav tegevus, mis võib suurendada meeskonna ühtekuuluvust ja luua mõnusaid hetki, kui me oleme pikka aega perekonnast ja sõpradest eemal."
Andreas Mogensen

Logi kanne #2

Logi kanne #3

Logi kanne #3

Jätkusuutlikkus kosmoses
"Nii nagu Maal, on ka kosmoses oluline eesmärk jätkusuutlikkus. Selleks, et olla vähem sõltuv Maa varudest, püüame võimalikult palju ressursse, eelkõige vett, taaskasutada. Me kogume kogu oma uriini, higi ja muud niiskust õhust, puhastame selle ja muudame selle tagasi joogiveeks. Samuti saame vett elektrolüüsida, et toota hapnikku hingamiseks. Võib-olla saame tulevikus isegi kasutada taimi, et toota hapnikku väljahingatavast süsinikdioksiidist, nagu Maal.
Üks suurimaid väljakutseid kosmoselendude puhul on kulud, mis kaasnevad kosmoses lendamisega. Mida rohkem ressursse me suudame taaskasutada või tulevikus omandada Kuult või Marsilt, seda sõltumatumad oleme Maast ning seda kauem ja kaugemale saame kosmoses reisida.
Rahvusvaheline kosmosejaam on suurepärane võimalus uue tehnoloogia arendamiseks ja katsetamiseks, enne kui me seda Kuu ja Marsi missioonidel kasutame. Kosmosejaam pakub kõiki laboriseadmeid, mida me vajame raskusteta olekus, ja on Maale piisavalt lähedal, et me saaksime endiselt toetuda Maalt tulevatele varudele, kui tehnoloogia ei ole veel päris kasutamisvalmis."
Andreas Mogensen

Logi kanne #3

Logi kanne #3

Jätkusuutlikkus kosmoses
"Nii nagu Maal, on ka kosmoses oluline eesmärk jätkusuutlikkus. Selleks, et olla vähem sõltuv Maa varudest, püüame võimalikult palju ressursse, eelkõige vett, taaskasutada. Me kogume kogu oma uriini, higi ja muud niiskust õhust, puhastame selle ja muudame selle tagasi joogiveeks. Samuti saame vett elektrolüüsida, et toota hapnikku hingamiseks. Võib-olla saame tulevikus isegi kasutada taimi, et toota hapnikku väljahingatavast süsinikdioksiidist, nagu Maal.
Üks suurimaid väljakutseid kosmoselendude puhul on kulud, mis kaasnevad kosmoses lendamisega. Mida rohkem ressursse me suudame taaskasutada või tulevikus omandada Kuult või Marsilt, seda sõltumatumad oleme Maast ning seda kauem ja kaugemale saame kosmoses reisida.
Rahvusvaheline kosmosejaam on suurepärane võimalus uue tehnoloogia arendamiseks ja katsetamiseks, enne kui me seda Kuu ja Marsi missioonidel kasutame. Kosmosejaam pakub kõiki laboriseadmeid, mida me vajame raskusteta olekus, ja on Maale piisavalt lähedal, et me saaksime endiselt toetuda Maalt tulevatele varudele, kui tehnoloogia ei ole veel päris kasutamisvalmis."
Andreas Mogensen

Logi kanne #4

Kosmoses magamine

Kosmosejaamas viibivad astronaudid teevad iga 90 minuti tagant Maa ümber täispöörde ning kogevad iga päev 16 päikeseloojangut ja päikesetõusu. Sellise ebamaise rutiini tõttu võib astronautidel olla raske leida kosmoses loomulikku päevarütmi.

Kosmosejaam järgib Greenwichi keskmist aega (GMT), mis aitab hoida järjepidevat ajakava koos regulaarse ärkamis- ja magamaminekuga.

Paljudel astronautidel on raske kohaneda kosmoses magamisega. Selle asemel, et lamada, hõljuvad astronaudid magamiskottides, mis on kinnitatud nende magamiskambri seina külge.

Avasta rohkem Andrease magamisrutiini kohta selles videos.

Logi kanne #4

Kosmoses magamine

Kosmosejaamas viibivad astronaudid teevad iga 90 minuti tagant Maa ümber täispöörde ning kogevad iga päev 16 päikeseloojangut ja päikesetõusu. Sellise ebamaise rutiini tõttu võib astronautidel olla raske leida kosmoses loomulikku päevarütmi.

Kosmosejaam järgib Greenwichi keskmist aega (GMT), mis aitab hoida järjepidevat ajakava koos regulaarse ärkamis- ja magamaminekuga.

Paljudel astronautidel on raske kohaneda kosmoses magamisega. Selle asemel, et lamada, hõljuvad astronaudid magamiskottides, mis on kinnitatud nende magamiskambri seina külge.

Avasta rohkem Andrease magamisrutiini kohta selles videos.

Logi kanne #3

Logi kanne #5

Kosmoselendude jaoks sobiv
 

Kosmoses on iga päev treeningpäev!

 

Rahvusvahelises kosmosejaamas raskusteta liikumine on täiesti vaevata. Seetõttu on astronautide jaoks äärmiselt oluline teha iga päev trenni, et säilitada oma füüsilist vormi, lihasmassi ja luutihedust. ISS-is on astronaudidele saadaval mitmesuguseid huvitavaid treeningseadmeid, et hoida end kosmoselendude ajal vormis.

Loe rohkem Andrease treeningrutiini kohta sellest videost!

"Me teame, et inimkehas toimuvad muutused, kui ta viibib pikemat aega mikrogravitatsioonis, näiteks pean ma tegema trenni, et mitte kaotada oma lihaseid."

Andreas Mogensen

Logi kanne #3

Logi kanne #5

Kosmoselendude jaoks sobiv
 

Kosmoses on iga päev treeningpäev!

Rahvusvahelises kosmosejaamas raskusteta liikumine on täiesti vaevata. Seetõttu on astronautide jaoks äärmiselt oluline teha iga päev trenni, et säilitada oma füüsilist vormi, lihasmassi ja luutihedust. ISS-is on astronaudidele saadaval mitmesuguseid huvitavaid treeningseadmeid, et hoida end kosmoselendude ajal vormis.

Loe rohkem Andrease treeningrutiini kohta sellest videost!

"Me teame, et inimkehas toimuvad muutused, kui ta viibib pikemat aega mikrogravitatsioonis, näiteks pean ma tegema trenni, et mitte kaotada oma lihaseid."

Andreas Mogensen

Tutvuge ESA astronaut Andreas Mogenseniga

ESA astronaudist Andreas Mogensenist sai 2. septembril 2015 esimene Taani kodanik kosmoses, kui ta startis 10 päeva kestvale missioonile "iriss" rahvusvahelisse kosmosejaama. Kosmosejaamas viibides töötas Andreas lennuinsenerina, tehes eksperimente erinevates valdkondades. Samuti oli ta lennuinseneriks Sojuz TMA-18M pardal stardi ajal ja Sojuz TMA-16M pardal tagasilennu ajal.

26. augustil 2023 startis Andreas oma teisele missioonile nimega Huginn. Huginni missioon, mis sai nime ühe põhjamaade mütoloogiast pärit Odini kähriku järgi, oli Andreasest esimene mitte-USA piloot SpaceXi Crew Dragonil, istudes Crew Dragon'i komandöri ja NASA astronauti Jasmin Moghbeli kõrval. Taanlane koos ülejäänud Crew-7 liikmetega jõudis kosmosejaama 27. augustil.

Andreas sai 26. septembril 2023 rahvusvahelise kosmosejaama komandöriks, olles kuues eurooplane, kes seda rolli täidab. Kosmosejaama komandörina vastutab Andreas kosmosejaama meeskonna ohutuse, hea tervise ja heaolu tagamise eest, juhtides neid ühtse meeskonnana. Samuti teeb ta koostööd maapealse lennujuhiga, et jälgida kõiki kosmosejaama tegevusi ja operatsioone.

Andreas on sündinud 2. novembril 1976 Kopenhaagenis, Taanis, ja talle meeldib ragbi, korvpall ja squash. Ta harrastab ka mitmeid seiklusspordialasid, sealhulgas sukeldumist, langevarjuhüppeid, lohesurfi, kajakisõitu ja mägironimist. Muude huvide hulka kuuluvad teadus, eelkõige astrofüüsika, eksobioloogia ja evolutsioon.

FOTODAAMAT: 18.03.22KOHT: Hoone 8, ruum 183 - fotostuudio TEEMA: FOTOGRAAF: BILL STAFFORD.
ESA astronaut Andreas Mogensen NASA ülikonnas (EMU, Extravehicular Mobility Unit).

Kõik astronautidest

Mis on astronaut?
 
Astronaut on kosmosereisija. Astronaudid on elukutselised meeskonnaliikmed kosmoselendudel, mis reisivad Maa atmosfäärist väljapoole. Kosmoseelu väljakutsete ja vaenulikkuse tõttu veedavad astronaudid suure osa oma karjäärist, et valmistuda oma missioonideks.
Kuhu reisivad astronaudid?
 
Astronaudid on reisinud Maa ümber tiirlevatesse jaamadesse, näiteks rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS), ja Kuule. Tulevikus näeme astronaute tõenäoliselt ka kaugemates kohtades, näiteks Marsil.
Rahvusvaheline kosmosejaam
 
Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on suur laboratoorium kosmoses ja see on rahvusvaheline koostöö paljude erinevate kosmoseagentuuride vahel üle maailma. Alates 2000. aastast on ISSi pardal elanud inimesed, kellega koos elab ja töötab korraga kuni kuus astronauti. ISS-i keskkonnatingimused on veidi teistsugused kui Maal. Astronaudid viibivad mikrogravitatsiooni keskkonnas (tänu oma suurele kiirusele Maa ümber tiirlemises) ning on vähem kaitstud kiirguse ja temperatuurikõikumiste eest. ISS on ka väljaspool Maa atmosfääri, seega ei ole astronaudid kosmosejaamast välja astudes õhku.
Mida teevad astronaudid kosmoses olles?
Astronaudi peamine ülesanne on teha teaduslikke katseid ja hoida kosmosejaama töökorras. Oluline on, et nad töötaksid hästi meeskonnana ja teeksid tõhusat koostööd Maa kontrollerite ja teadlastega. Enamiku ajast täidavad nad oma ülesandeid ISSi sees, kuid kui nad väljuvad, näiteks päikesepaneelide hooldamiseks, peavad nad kaitseks kandma spetsiaalseid kosmoseriideid. Kosmoses elades peavad astronaudid järgima rangeid reegleid, et tagada nende ohutus, tervislik ja õnnelik olemine. Astronaudid teevad iga päev trenni ja söövad toitvat toitu, et hoida end kosmoses vormis ja tervena. Vabal ajal teevad astronaudid palju sarnaseid asju nagu meie Maal, näiteks lõõgastuvad, koristavad ja räägivad sõprade ja perega.
Rahvusvaheline kosmosejaam. Krediit: NASA (S132-E-012208)
Märksõnad: "Koolitus":
, , , , , , , , , , , ,

Muud ressursid